Ulvi Hanson’i ajaveeb

Weebilehe koostamine

See, millist konkreetset programmi kasutada weebilehtede tegemiseks, on suuresti isikliku eelistuse küsimus – märksa olulisemad tarkvarast on aga teadmised, mida lehe koostamisel kasutada.

HTML
HTML (HyperText Markup Language – hüperteksti ülestähendamise keel) on keel, millest weebi tegemise juures kuidagi mööda minna ei saa, sest just selles keeles pannaksegi weebilehed kirja. Muidugi on olemas ka hulganisti programme, millega saab lehekülgi koostada ka see. Oluline on aga meeles pidada, et oma tõelise potensiaalini sirutavad sellised programmid vaid nende kasutajate kätes, kes mõistavad HTML-i ka käsitsi kirjutada.

Pealegi on HTML niivõrd lihtne keel, et seda oleks lausa patt õppimata jätta, ning õppematerjali HTML-i kohta leidub lausa hunnikute viisi.
Suur osa eestikeelsetest HTML-i õpetustest on kahjuks kaunikesti aegunud, mistõttu on mitmed lingid, mis ehk muidu peaksid selles nimekirjas olema, välja jäetud.

* HTML-i raamat Vikiraamatukogus on samamoodi nagu HV viki vabalt igaühe poolt täiendatav
* HTML keele lühijuhend sobib hästi kiireks sissejuhatuseks (pea meeles, et lõpetad lugemise, kui kohtad peatükki “NETSCAPE-LAIENDUSED”)

Inglise keeles on
* W3Schools’i HTML-i õpetus ja *XHTML-i õpetus
* HTML Dog pakub õpetusi nii päris algajatele kui ka edasijõudnutele
* HTML 4.01 spetsifikatsioon
* HTML algajatele ja ka edasijõudnutele

CSS
CSS on soovituslik keel weebilehtede kujundamiseks. Kui sinu weebilehed näevad välja robustsed ja kõledad, siis on just CSS-i puudutus arvatavasti see, mida vajad. CSS-i tasuks hakata õppima niipea, kui oled hakkama saanud oma esimeste HTML-i katsetustega. Kuigi, ka HTML-is on vahendeid lehekülje kujundamiseks, pakub CSS hulga rohkem võimalusi ning lisaks pääsed määratult väiksema hulga klaviatuuriklõbistamisega, sest muutes vaid ühtainust rida CSS-failis saad korraga ümber kujundada sadu või isegi tuhandeid weebilehti. CSS-i raamat Vikiraamatukogus on samamoodi nagu HV viki vabalt igaühe poolt täiendatav.

Lisaks võib vaadata inglise keeles
* W3Schools’i CSS-i õpetus
* HTML Dog pakub õpetusi nii päris algajatele kui ka edasijõudnutele
* Listutorial, Floatutorial, Selectutorial – suurepärased õpetused CSS-iga listide kujundamiseks, ning float-idest ja selektoritest arusaamiseks.
* CSS-Discuss wiki – põhjalik CSS-i wiki
* CSS 2.1 spetsifikatsioon
* CSS algajatele ja ka edasijõudnutele

JavaScript ja DOM
JavaScriptiga on 90% lehekülgedest, kes seda kasutavad, tegelikult seda ei vaja. Nendest lehtedest, kes seda vajavad, kasutavad 90% valesti. Ehkki JavaScripti massiliselt väärkasutatakse, ei tähenda see sugugi seda, et tegemist olekski kehva tehnoloogiaga. JavaScript on lihtsalt väga võimas tööriist, ning oskamatu meistrimees võib sellega oma lehekülje kergesti ära rikkuda.

Document Object Model ehk DOM kujutab endast liidest, mille kaudu programmeerija pääseb ligi HTML (või XML) dokumendi struktuurile. DOM võimaldab skriptil otsida välja vajalikud elemendid ning neid siis muuta ja neile uusi alamelemente lisada.

JavaScript on programmeerimiskeel, milles kirjutatud programme saab weebilehte külastavas brauseris jooksutada. JavaScript omakorda pääseb läbi DOM-i ligi HTML-ile. (Alates 1999. aastast vastab JavaScript ECMA-262 ehk ECMAScripti standardile.)

Vaata lisaks
* JavaScript Mozilla Developer Center
* Unobtrusive JavaScript õpetab kasutama JavaScripti ja DOM-i nõnda, et kõik võiksid enam-vähem rahule jääda
* DOM Level 1 spetsifikatsioon
* ECMAScripti spetsifikatsioon
* JavaScript algajatele
* JavaScript algajatele scriptide näitel

Serveripoolne skriptimine
Kui sa soovid, et sinu weebilehte külastav isik saaks teha midagi, millest peale tema leheküljelt lahkumist jälg maha jääks (näiteks võimalus leheküljele kommentaare jätta), siis pead kasutama mõne serveripoolse tehnoloogia abi.

Eestis on levinuim ja kõige kergemini kätte saadav (ka tasuta) PHP. Levinuimatest vahenditest võib veel nimetada järgmisi: Perl, Zope, J2EE, Ruby on rails, Microsoft ASP.NET, Macromedia Coldfusion.

Tüüpiliselt kuulub dünaamilise lehekülje juurde ka andmebaas. Loetlegem järgmisi: MySQL, PostrgeSQL, Microsoft SQL Server.

Võimalus on lugeda eesti keeles
* php.ee
* PHP Center

Inglise keeles
* PHP ametlik kodulehekülg sealt leiab ka manuaali
* PHP in a Nutshell on O’Reilly poolt kirjastatud raamat, mida aga saab läbi weebi täiesti tasuta lugeda
* PHP kodeerimise standard
* PHP algajatele ja ka edasijõudnutele
* PHP Security Guide
* Zope.org – Pythoni põhine weebiserveritarkvara
* MySQL – manuaal
* perl.com – dokumentatsiooni leht sisaldab palju-palju kasulikku infot Perli kohta. Kui standardsest funktsionaalsusest puudu jääb, saab alati pöörduda CPAN-i poole.

Küllaltki palju kasulikku nõu kõige kohta, mis seondub weebitegemisega, saab järjekordsest tasuta kättesaadavast raamatust, millel nimeks Web Style Guide.

Palju sisukaid artikleid leiab weebistandarditele orienteeritud ajakirjast A List Apart.

Kaks kohta, mida kindlasti tuleks külastada on Vincent Flanders’i Web Pages That Suck ning Jakob Nielseni Alertbox.

Eesti kodanikuna ei maksaks ära unustada, et on olemas Soovitused Eesti riigiasutuste avalike weebilehtede koostamiseks ning Infotehnoloogia reeglid eesti keele ja kultuuri keskkonnas.
Ära ei tasu unustada ka Jurandi kodukat.

Kuna käsikaudu võib lehekülgede käideldavuse hindamine vaevarikkaks tegevuseks osutuda, siis on olemas hulganisti vahendeid, mis sind aitavad:

* Cynthia Says kontrollib lehkülje vastavust WCAG ja Section 508 nõuetele.
* Watchfire WebXACT testib lehekülgi väga mitmetest aspektidest lähtuvalt
* W3C Semantic data extractor proovib leheküljelt välja lugeda võimalikult palju semantilist infot
* Värvipimedust teesklev weebilehe filter, et sa oskaksid aimata, kuidas võivad värvipimedad su lehte näha
* Firefoxi laiendus Fangs võimaldab sul aga ette kujutada, milline “näeb” weeb välja pimedate jaoks

Validaatorid

Eksimine on inimlik ning seetõttu tuleb kasuks, kui kontrollida oma lehekülje koodi validaatoritega:
* W3C HTML-i validaator
* WDG HTML-i validaator (võimalus valideerida kogu lehekülg, kui lehtede arv jääb alla saja)
* W3C CSS-i validaator
* RSS ja Atom uudisvoogide validaator
* JSLint kontrollib JavaScripti koodi võimalike vigade suhtes.
* Eesti keele speller

Tegelikkuses saab valideerimisest suurimat kasu weebifirma ise, sest validaator ei ole oma olemuselt midagi muud kui süntaksi analüsaator. Süntaksi korrektsuse kontroll käib aga tarkvaraarendusega kokku nagu sukk käib saapasse. Iga programmeerija teab, et parimad vead on süntaksivead, sest need tulevad välja juba enne kompileerimist. Weebilehtede puhul toimub vigade otsimine aga alles lehekülje jooksutamisel brauseris – nn runtime errorid on aga kõige raskemini tuvastatavad.

Valideerimine aitab eemaldada koodist näpukaid, sest me kõik teeme vigu – väita, et keegi suudab kvaliteetset HTML-i kirjutada ilma valideerimata on sama hea, kui väita, et keegi suudab kirjutada tuhanderealise asjaliku programmi ilma vahepeal kordagi kompileerimata.

Varia

* Lipsum generator – kui sul mõlgub meeles Lorem ipsum dolor…
* Typetester – võimalus kõrvutada ekraanil erinevaid fonte ja valida oma weebilehe jaoks seeläbi sobivaim.