Suurte muutste aeg on tasapisi meile kätte jõudnud.Meie planeedi pinnamood on juba muutunud ja teistsugune, nabapunktid ja telg on nihkunud. Kui mõtleme mandrite asetusele nabapunktidest vaadatuna, siis laias laastus meenutavad mandrid ja veed pisut väljavenitatud ellipseid. Meile on jäänud kujutelm, et oleme elavad siin ainsal asustatud planeedil päikesesüsteemis. Kui sagedust arvestada, siis nii see ongi.

Majade ettekuulutused
I osa – mis toimus Idaväljal 7. juulil 2007,kes teeb neid kujutisi ning miks

II osa – maiade kalender ja sümbol Hunab Ku

III osa – 20.mai 2012

IV osa – 9 põrgut ja 13 taevast

Tõlked on seadnud Tõnu Tammets

Teiste kritiseerimine on nagu peegli ees seismine ja endale näpuga vibutamine. See ei ole väga tulemuslik viis midagi paremaks teha. Mida teadlikumaks me ise saame, seda rohkem me oleme võimelised märkama ka puudusi meie ümber, mille puhul kritiseerimine oleks just kui õigustatud, et teised ka näeksid neid puudusid. Kuid tulemuslikum tundub siiski, kui keskenduda oma loovuse rakendamisele millegi üles ehitamiseks ja aidata teisi nende puuduste kõrvaldamisel, kui seda palutakse. Pigem peaksime me inimesi julgustama ja inspireerima kui neid kritiseerima. /U.Gratshkov/

/Lao-zi/
Kohustus ilma armastuseta muutub tüütuseks.
Õiglus ilma armastuseta muutub karmuseks.
Tõde ilma armastuseta muutub kriitikaks.
Tarkus ilma armastuseta muutub petlikkuseks.
Sõbralikkus ilma armastuseta muutub silmakirjalikkuseks.
…
Kord ilma armastuseta muutub väikluseks.
Asjatundlikkus ilma armastuseta muutub järeleandmatuseks.
Võim ilma armastuseta muutub sünguseks.
Au ilma armastuseta muutub kõrkuseks.
Omand ilma armastuseta muutub ahnuseks.
Usk ilma armastuseta muutub fanaatilisuseks.

Tundub, et suurte muutste aeg on tasapisi meile kätte jõudmas. Mandrid ja äärealad on nihkunud, näiteks Jaapanis on viimasel ajal olnud ligi sada erineva tugevusega maavärinat või vulkaanipurset, need kõik viitavad muutustele. Ka Ameerika mandri lääneranniku maavärinad ja purunemised on viited geoloogilistele muudatustele, rääkimata mandrilava liikumisest Euroopas.

Planeedi geograafilise kaardi muutumine võib tunduda ehk vägagi tormilisena, aga kui see toimub pikema aja vältel, siis sellesse võib märkamatult kasvada. Maa-planeedi energiavälja ehk vibratsiooni tõus teeb massi kergemaks ja suuremaks, sellega seoses tuleb uusi mandreid esile ja Atlantis, mis kunagi kadus, tõuseb. Ilmastik muutub, mandrite arv ja asetus muutuvad ja magnetilised nabad lähevad uude asendisse ja sellest tingitult näiteks Eesti siirdub pehmemasse kliimavööndisse, kui võrrelda praeguse ilmastikuga.

Nabapunktide liikumine tuleb nullpunktist arvestades kolmkümmend kuus kraadi ja kui muudatused toimuksid ühekorraga, oleksid need väga suured. Nabapunktide ümberpaiknemine saab siiski toimuma rahulikult ja aeglaselt. Kui planeet kasvab ja muutub pöörlemiskiirus, siis tulevad muudatused ka ajas.

Muudatuste ajal hakkab kõigepealt muutuma aeg mida hakatakse arvutama lunaarsete tsüklite järgi. Maa piiridesse tuleb uus päike. Maa tõuseb oma uues energias uue päikese juurde ja see päike tagab uue energia kasutuselevõtu. See päike, päikesesüsteem, on olnud olemas sama kaua, kui praegune, on vaid sageduste erinevus. Endine päike ei kao kuskile, vaid jääb koos teiste planeetidega paigale ja Maa kuulub ikka sellesse süsteemi.

Kui inimeste meel ja mõte vabanevad, siis ettenähtud muudatuste järgi saab mõtlemine olema selgem ja kirkam. Endised vaimsed mõjutused toimisid ka inimeste käitumisharjumustele. Sel põhjusel on kosmilised ühendused katkenud, kuna pole tahetud Maa inimeste negatiivsust ja nende saastavat (toimet) lähedust teistele planeetidele. On olemas lugematu hulk erinevaid maailmu. Maailmad tähendavad neid süsteeme, milles (kunagi) liigutakse.

Meie planeedi pinnamood on jub muutunud ja teistsugune, nabapunktid ja telg on nihkunud. Kui mõtleme mandrite asetusele nabapunktidest vaadatuna, siis laias laastus meenutavad mandrid ja veed pisut väljavenitatud ellipseid. Meile on jäänud kujutelm, et oleme elavad siin ainsal asustatud planeedil päikesesüsteemis. Kui sagedust arvestada, siis nii see ongi.

Nüüd kus Maa hakkab saavutama neljanda tiheduse, tõuseb planeedi sagedus. Loodusrahvad Maal jätkavad oma olukorras elamist nagu siianigi, nende sagedus tõuseb koos planeedi sagedusega, sest nende looduslähedus on suur. Kõikide inimeste sagedus muutub koos planeedi sagedusega, sest inimesed on Maa rahvas. Kõik, mis kuulub planeedile, on samas sageduses planeediga. Olgu need siis taimed, loomad või inimesed. Kõik see, mis ei sobi kokku uue vibratsiooniga, või ei kannata seda välja, peab kaduma.

Neljas tihedus ei tule äkitselt, vaid kasvab aegamööda ühest olukorrast teise. Kõik, kes on planeedil, õpivad oma arenguraja kava järgi, mis neile õppida on. Endine olukord on tõusnud esimesele vaimutasandile ja siin jätkub õppetöö. Maal ja maa kaudu saavad selgeks ettenähtud asjad, mis kellelegi arenguraja sisse käib.

On olemas olendeid, keda kõik Maa asukad ei saa märgata, sest üldjuhul inimesed on madalal füüsilisel sagedusel. Kui planeedi muudatustega seoses on inimeste sagedus tõusnud, suudetakse märgata teistsuguseid olendeid. Vaimutasandid on täis erinevaid olendeid, põhiolemuselt on nagu inimesed, aga teises olukorras. Nad ei ole jämemateriaalse keha küljes, vaid nad on kerges vaimumaailma kujus. Selline vaimutasandi olend on oma kujult ka teistsugune kui füüsilise tasapinna inimene. Füüsilise inimese kuju hakkab muutuma. Praegune vale info eemaldatakse kehast ja see muutub kergemaks. Valed programmid, mis inimese sees on, mis on tootnud haigusi ja vaevusi nii kehaliselt kui ka vaimselt, eemaldatakse. See kõik on põhjustatud valest juhtimisest ja ekspluateerivast poliitikast. Muutuste järel muutuvad kõik need asjad, ehkki need ei muutu ühe silmapilguga ja ehk mitte kahegagi, aga algus on tehtud. Mis muidugi ei tähenda seda, et nüüd ja praegu igaüks näeb muudatusi; peab aru saama, et need algavad kosmilises tasapinnas, vaimsete muudatustena, valitseja vahetamisega ja selle järel algavad peegelduvad reaktsioonid Maal ja selle ümbruses ehk küll veidi hiljem, aga need tulevad.

Aeg läheneb, millal igaüks võib soovi korral näha uut aega või neljandat dimensiooni või vaimutasapinna kontakte – kuidas kuskil öeldakse või tahetakse, et see toimiks. See tähendab, kaks ajastut, kaks maailma on praegusel hetkel ühes, teineteises, sammumas üht jalga. Aga väga varsti need eralduvad nõnda, et need, kes on ennast sidunud nüüd kaduva kolmemõõtmelise maailmaga, materiaalse maailmaga, need jäävad sinna, näevad, tunnevad ja kogevad ainult seda nii kaua, kui see on olemas. Teine teadvus, mis on ettemääratud kirkuse suunas liikunud, hakkab aimama ja tunnetama seda uut valgust, mis tulemas.

Nad näevad ja tunnetavad teatud ajal kahte olukorda korraga, neil on kahesugune maailmapilt korraga ees. Need on inimesed kes on tahtnud muutuda ja areneda, nende jaoks see endine maailm kaob äkki mühinal. See pole hävingu ennustamine, vaid see on uue valguseaja saabumine. Kõigest sellest on kõnelenud palju ja nüüd püütakse allakriipsutada neid asju, mis saavad olla hämmastavad neile, kes tajuvad ennast kahes teineteise peal olevas olukorras korraga.

Maailm on see, mida inimene ise on oma ettekujutuse ja tajuga loonud ning nüüd hoiab kõikide meeltega sellest kinni. Niivõttes tähendab maailma lõpp selle pildi või kujutuse lõppu, millest kangesti kinni on hoitud. See uus ja kirgas tulevik on igaühe oma, kes end tahab sinna sirutada. Sinna võib igaüks pääseda, takistusi ei ole, kedagi ei panda vägisi, takistus on ainult inimese enda sees, ta on selle ise ehitanud.

See uus valmib vaikselt, nähtavale tulekuks kulub aega, aga need sündmused saavad nähtavaks nende isikute teadvuses, kes suudavad seda vastu võtta ja neid eriti palju ei ole. Loodame, et paljud kasutavad neid tekste ja leiavad sealt endale kõrgemat õpetust, see oli eesmärgiks. Nendest tekstidest võib leida pärle, mida uurida. Siit leiab ka suletud pärle, mis alles tulevikus avanevad.

Seni kirjutatud õpetused sobivad paljudele, aga veel suuremale arvule inimestele on see salaõpetus, kõik ei peagi sellest veel aru saama. Sel põhjusel võib seda materjali anda neile, kes seda ise tahab. Kõrgemat õpetust tuleb anda neile, kes sellest lugu peavad ega häbista seda.

vaata lisaks

Oi jah, vaene Veerpalu… Lahvatanud dopinguskandaali puhul küsisin ma endalt kahte asja.
Esiteks: kas mina kui spordisõber tunnen end nüüd kuidagi petetuna? Kas mul on Andrus Veerpalule midagi ette heita, on mul põhjust olla tema peale solvunud, ehk koguni vihane?

Absoluutselt mitte.

Mul on Veerpalust ainult siiralt kahju. See on ainus emotsioon, mida ma tunnen. Ja nendel, kes praegu tähtsa näoga räägivad, kuidas Veerpalu on neid alt vedanud ja kui inetu on varjamine ning valetamine, soovitan ma istuda natuke aega kusagil tühjas toas ja mõelda omaenda pattude peale. Lasta silme eest läbi kõik oma väikesed ja räpased saladused. Ning seejärel oleks ilus, kui nad veidi aega häbeneksid ja edaspidi vait oleksid.
Teine küsimus: kas mind üllatab see, et Veerpaluga säärane lugu juhtus?

Absoluutselt mitte.

Mis ei tähenda seda, nagu oleks ma Veerpalu ja Alaveri juba ammu ebaausas mängus kahtlustanud. Loomulikult polnud see nii. Lihtsalt see jääkiht, millel liiguvad tänapäeva tippsportlased, ongi nii neetult õhuke ja iga hetk võib su jalg sellest läbi vajuda. Ja siis on säär märg, nagu oleksid sa püksi teinud.
Sest ega tippspordis pole enam ammu midagi loomulikku. Pöördumatult möödas on need ajad, kui mõni tugev Jüri, kes oli ajaviiteks kraavikaldal kive tõstnud ja teiste külapoistega kibeda põllutöö vaheajal maadelnud, pakkis kohvrisse oma hambaharja ning sõitis olümpiale, kus talle riputati kaela kuldmedal. Kristjan Palusalu tuli umbes sellisel moel olümpiavõitjaks, tänapäeval pole säärane pastoraalne romantika võimalik.

Tänapäeva tippsportlane on nagu talvisel ajal Stockmannis müüdav õun: nii ümmargune ja punane, nii täiuslik ja läikiv, nagu polekski ta kasvanud puu otsas, vaid valminud mõne osava teatributafoori töötoas. Et seda õuna süüa ka saab ja et ta polegi ainult silmailu, on tihtipeale lausa üllatav. Millisel moel õun sääraseks kunstiteoseks on muudetud, seda me ei tea. Küllap on teda millegagi pritsitud, millegagi väetatud. Ilmselt pole need ained lausa mürgised, muidu ei lubataks sellist õuna poes müüa. Või vähemalt pole esialgu veel mürgiseks kuulutatud. Aga natuke kahtlased on sellised täiuseni aretatud õunad siiski ja ega neid väga palju süüa ei julge, sest kes see ikka endale kõhtu Mendelejevi tabelit igatseb.

Tippsportlane on samuti täiuslik. Ta suudab seda, millega tavaline inimene hakkama ei saa. Tihtipeale võistleb ta inimvõimete piiril. On selge, et päris niisama, ilma igasuguse kõrvalise abita, pole see võimalik. Ma ei taha kasutada siin halvakõlalist sõna doping. Aga kas või need alpi majad ja kõrgmäestikulaagrid ja kas või see, kui öeldakse, et tänapäeva suusatamises ei tee ilma taustajõududeta midagi ära. Peab olema mitu määrdemeistrit ja massöör ja arst ja ma ei tea, kes kõik veel. Mees metsast ei saavuta oma ürgjõuga midagi, kui tal pole selja taga määrdemeistrite „nõiakööki”. Kas ka see pole omalaadne doping ja ebaaus konkurents? Ja ega see pole ainult suusatamises nii. Tippspordist on saanud tööstus: vabrik, kus terved tsehhid töötavad selle nimel, et lasta viimaks võistlusrajale üks tulipunane ja ideaalselt ümmarguseks lihvitud õun.

Ning loomulikult kuuluvad tööstusliku tootmise juurde ka igasugused ained, millest mõned on keelatud, mõned mitte. Kui palju on viimasel ajal sportlaste sekka siginenud astmaatikuid, kelle ravimeid dopingu hulka kanda ei või! See, milline aine on keelatud ja mitte, on ülimalt subjektiivne. Sageli on ju nii: eile oli lubatud, täna enam mitte! Kuid ilmuvad uued ained. Inimene on kaval. Paastu ajal polnud lubatud süüa liha, ja mida tegid keskajal nutikad usklikud? Nad sõid kobraste sabasid, kuna need olid soomustega kaetud, nii et liigitusid justkui kalade maailma. Kala võis süüa. Kala ei kuulunud keelatud ainete nimekirja.

Kui Veerpalu ütleb, et tema pole dopingut pruukinud, siis kahtlemata nii see ongi. Ja kahtlemata oli ta üliandekas suusataja ning kõik oma medalid kuhjaga välja teeninud, sest tõepoolest: ega doping ei õpeta kellelegi selgeks ideaalset klassikasammu. Aga see, et mingid proovid positiivseks osutusid, on ilmselt samuti tõsi. Ega siis dopingu manustamine ei leia aset nii, nagu mõnes narkoteemalises filmis, kus räpases peldikus endale salamahti heroiini veeni süstitakse. Kogu tänapäeva tippsport ongi üks suur doping, kuid seejuures väga soliidne, kõrgteaduslik ja steriilne. Need ajad, kus naissportlastel mingite tablettide mõjul habe kasvama hakkas, on ammu möödas. Nüüd töödeldakse tulevasi tšempione hoopis peenemate vahenditega. Ja ka dopinguküttide mõõteriistad muutuvad aina tundlikumaks, nii tundlikuks, et lõhestavad vahel juuksekarvagi…

Vahel tundub, kas sellel kõigel on üldse mõtet? Nii kaua, kui eksisteerib tippsport, üritatakse ikka saavutada parimat tulemust, kombata inimvõimeid, nihutada neid mingil moel veelgi kaugemale. Lõppude lõpuks on ju ka tavaline sõnnik, mida põllumees saagi suurendamiseks aastasadu kasutanud on, omalaadne doping. Põlluramm. Kas keelata ka see ära?

Aga ilmselt pole mängureegleid enam võimalik muuta. Ärme siis vähemalt võta neid nii surmtõsiselt ja oleme andestavad nende vastu, keda selles mängus tabas ebaõnn.

****
Jääb vaid tänusõnad autorile öelda.

On lootust ja alust arvata, et nii mõnigi näpuga näitaja istub ja mõtleb nüüd oma tegude üle sügavalt järele!

vt originaalartiklit siit

Kõik kõnealused mateeriavormid eksisteerivad lisaks välismaailmale ka inimese sees. Peale nähtava füüsilise keha peituvad igas inimeses nn looduse tasanditele vastavad kehad. Inimese füüsiline keha koosneb nii eeterlikust mateeriast kui ka silmaga nähtavast tahkest mateeriast. Mõnedele on nähtav ka peenekoelisem astraalne mateeria. Teataval määral kasutame seda kõrgema tasandi mateeriat enda sees pidevalt, isegi siis kui see toimub alateadlikult. Näiteks mõteldes käivitab inimene endas sisalduva mentaalse mateeria ning mõnede jaoks on niisugune mõte hästi nähtav vastava mateeria vibratsioonina, mis vallandub kõigepealt inimese sees ning kandub seejärel üle sama tihedusastmega mateeriale teda ümbritsevas keskkonnas.

Inimese energiakehad:
- füüsiline keha (bioloogiline kate)
- eetrikeha (eluline)
- astraalkeha (emotsionaalne)
- mentaalkeha (mõttekeha)
- kausaalne keha (Karmaline keha)
- buddhakeha (intuitiivne)
- atmiline keha (atma)
- käeterne keha (Absoluutkeha)

Teosoofilises kirjanduses kõrgemate tasandite puhul kasutatavad nimetused on tuletatud sanskriti keelest. Mõistega “nirvaana” on Idamaades läbi aegade tähistatud kõrgeimat saavutatavat vaimse arengu taset. Nirvaanasse jõudmiseks tuleb täielikult ületada kõik inimlikud omadused, saavutada selline rahu- ja õndsusseisund, mis ületab kogu maise taju. Mõned Euroopa orientalistid oletasid esialgu ekslikult, et tegemist on inimese täieliku olematuks muutumisega. Selline oletus on aga tõega lausa vastuolus. Kui inimene saavutab täieliku teadlikkuse ülimalt õndsalikust hingeseisundist, on ta jõudnud eesmärgini, milleni inimese areng praeguse maailmakorralduse ajal üldse võib jõuda – saada enamaks kui lihtne tavaline inimene, meistriks.
Nimetus “astraalne” ei ole meie valitud, vaid keskaegsete alkeemikute pärand. Selle tähenduseks on “tähine” või “tähis-” ning oletatavalt kasutati seda mõistet füüsilisele tasandile järgneva tasandi mateeria puhul, mis kiiremal vibreerimisel helendab. Astraaltasand on kire, tunnete ja aistingute maailm ning just sellel tasandil saavad inimese käsutuses olevate väljendusvahendite kaudu selgeltnägija uurivale silmale ilmsiks kõik inimeses peituvad tunded. Sellest tulenevalt muutub inimese astraalkeha tema muutuvate tunnete tõttu pidevalt.

Sedamööda, kuidas inimene õpib toimima mateeria kõrgemate vormide tasandil, märkab ta, et madalama tasandi eksistentsi seatud piirangud ületatakse ja heidetakse ükshaaval kõrvale. Kolmemõõtmelise maailmapildi asemel avastab ta mitmedimensioonilise maailma ning juba see asjaolu iseenesest avab loendamatul hulgal eri suundadesse avanevaid uusi võimalusi. Selliste uute dimensioonide uurimine on üks põnevamaid tegevusi, mida võib ette kujutada. Ehkki teiste tasandite mõistmine on küllalki keeruline, saab astraalset eksistentsi parimal viisil mõista just neljanda dimensiooni kaudu. Vaatlejal on võimalus jälgida sündmusi nende toimumise ajal , kuid lisaks sellele on tal võrratu eelis peatada sündmuste käik mis tahes hetkel ja võtta põhjalikuks uurimiseks piisavalt aega või vaadata soovi korral terve sajandilugu mõne hetkega üle. Mentaaltasandist madalamatel tasanditel ei ole võimalik seda ilusat mälu peegeldust jälgida, seepärast peab inimene, kes soovib ajaloo käiguga tutvust teha, omandama vähemalt oskuse kasutada vabalt oma mentaalkeha aistinguid. Kui tal peaks õnnestuma saada enda käsutusse ka kõrgema keha, kausaalkehaga seotud võimed, on selle ülesande täitmine veelgi hõlpsam.

The Blog-Health-o-Meter™ reads This blog is doing awesome!.

Crunchy numbers

A Boeing 747-400 passenger jet can hold 416 passengers. This blog was viewed about 5,800 times in 2010.

In 2010, there were 33 new posts, growing the total archive of this blog to 115 posts. There were 4 pictures uploaded.

The busiest day of the year was November 22nd with 60 views. The most popular post that day was Tsereoloogia – teadus või müstika.

Thanks for flying with WordPress.com in 2010.

We look forward to serving you again in 2011! Happy New Year!

Andy, Joen, Martin, Zé and Automattic

Vaata lisaks Mida toob uus aasta 12 tähemärgile?

***

Merry Christmas and a Happy New 2011 Year!!!

Ma tean, et täna on Eestis palju inimesi, kelle elu on väga ummikus. Võib-olla ei ole ka sinu elus kõik hetkel hästi, aga isegi sellisel juhul oled sa ära teeninud puhkuse. Ole enda vastu sõbralik, sõltumata, kuhu sa oled oma eluga tänaseks jõudnud. Mina tean, ja sina tead, et sa püüdsid anda igal hetkel endast parima. Kuid kõik asjad ei lähe lihtsalt plaanitult. Ära süüdista ennast, vaid püüa sõlmida endaga rahu.
Elu on täis üllatusi. Ja väljakutseid. Iga päev. Aina rohkem mõtlen sellele, et kõige tähtsam on oskus märgata. Esmalt märgata iseennast. Ning siis seda, mis enda ümber toimub. Ja märgata inimesi, kes su ümber on. Ning mitte niisama, vaid hingega. Alles siis on võimalik ära tunda, mis on tähtis.

Olles sõbralik enda vastu, on palju lihtsam olla sõbralik teiste inimeste ja maailma vastu. Kaotades ära konfliktid iseendaga, kaovad ära konfliktid ka meie elus. Ja see on ju see, mida me kõik tegelikult soovime – kogeda rõõmu, naeratada ning olla vaba.

Vaata inimesi enda ümber,
nad vajavad Sinu armastust!

Vaata inimesi külmal tänaval,
nad vajavad Su naeratust!

Vaata neid, kes on raskustes,
ehk saad aidata!

Armasta tõde ja andesta vead.
- Voltaire-

Et ka ühiskonna edukamad ei satuks vanaduspäevil vaesusesse, võiks mõelda näiteks  tööandja pensioni sisse seadmisega, mis väldiks elustandardi drastilist langust.
Vaesus ei tähenda pelgalt ju rahapuudust, vaid ka vähest sotsiaalset kapitali. Sellised inimesed jäävad tihtipeale kõrvale ühisikonna elust, mille tulemusel arvatakse, et neist ei sõltu enam midagi. Oluline oleks siinjuures nende igakülgne kaasamine ellu tagasi.

Vaesusel on olemas mitmed riskid. Esmalt turvalisuse risk, millest eelkõige puudust tuntakse. Inimesed, kes on jäänud vaesuse võrku, võivad kergesti õigelt teelt kõrvale kalduda, sest igapäevaraskustega võitlevad inimesed on kergesti manipuleeritavad.

Tegelikkuses on vaesus juba saanud keskmist palka saava inimese probleemiks. Väärikus peaks olema see, millele igaühel oleks õigus loota. Kuid kas ka sellele loota saab…

“Väärt-ja rämpseestlased”
Jaak Urmet

…
Üks eestlaste seas väga levinud halb komme on susimine. Susimine ja selja taga sosistamine. Igas kollektiivis – tööl, korteriühistus, lapse klassikaaslaste vanemate hulgas – on selliseid eestlasi. Nende susimise nahka läheb teiste inimeste närve, aega, raha. Tule ja ütle mulle näkku, pane nimi alla – ära susi, kurat. Aga ei, julgust näkku öelda ei ole, susimine ei nõua mingit julgust. Leiab teise omasuguse, siis juba sosistavad, kombineerivad, intrigeerivad. Hakkad vaatama, küsid, et kas midagi on viga – oh ei, kõik korras, kõik korras! Kas ma peaksin selliste lödilõugadega tundma mingit solidaarsust? Mis meid ühendab?
…
Teine paljusid eestlasi iseloomustav joon on rumal ülbus. Minu vaimusilma ees kerkivad esile just sellised keskealised mehed nagu too, kes mind tahtis poeparklasse blokkida. Haridust neil ei ole. Haritud inimesed võivad olla susijad ja sosistajad, aga rumalaks ülbuseks läheb vaja harimatust. Noorena jõmm või tibi, vanemana ennasttäis mölakas või mõrd. Üldiselt ikka mees, selline väikelinna tuus, kellel on vanade autorümpade lagundamisega tegelev firmaköks, istumise all porine roostes džiibilogu ja kõrvalistmel Sharm el Sheikhis pruuniks kärsanud noor naine ning kes naerab Henrik Normanni naljade peale ja õõtsutab ennast rütmiliselt Meie Meest kuulates. Ta hoiab kõhtu ees ja lõuga püsti, et kõik näeksid: tema juba oskab elada. Groteskne dissonants on, et tegelikult on ta loll nagu saabas. Mis ühendaks teda ja mind?
…
Ei, mõtleval ja intelligentsel inimesel on võimatu tunda täielist rahvuslikku solidaarsust. See tähendaks sõbrasuhteid liiga suure hulga susijate ja ennasttäis mölakatega, pealekaebajate ja isekate tõbrastega, ajudeta lammaste, vimmaõhutajate ja keldri-Goebbelsitega, idiootidest võrgukommentaatorite, rahakühveldajate, parteiliste sulide ja saamameestega, rääkimata kõikvõimalikku sorti, liiki, laadi ja tõugu varastest ja röövlitest, prügistajatest ja sarikihutajatest. Mida on minul ühist kõigi nendega? Peale formaalse rahvustunnuse? Absoluutselt mitte midagi.
…
Olen jõudnud selleni, et jagan eestlased kaheks: väärteestlasteks ja rämpseestlasteks. Väärteestlased tunnevad vastutust kaaskodanike ja tuleviku ees, nad püüavad endast anda ühiskonnale kõige paremat, olgugi et ühiskond alati neile kõige pa­remat ei anna. Nad väärtustavad haridust ja teadmisi, loomingut ja kunste, keskkonda ja ühisruumi, teiste aega ja närve, nad on teiste suhtes abivalmid, sõbralikud, vastutulelikud. Väärteestlased on need, kellega on meeldiv ühiseid asju ajada, ühes majas elada, ühes bussis sõita, ühes lauas süüa, ühes kassajärjekorras oodata. Rämpseestlased on need, keda eespool kirjeldasin. Nende lähedusse ei ole meeldiv sattuda.
…

Geniaalne artikkel ja kahjuks õigete tähelepanekutega.

Artikli täisversioon: “Väärt- ja rämpseestlased”

• Tänapäevane ja ühtlane arenduskeskkond
• Puutetundlik ekraan ja multitouch
• Kiirendusandur, mis pöörab ekraanipilti telefoni pööramisel vertikaalasendist horisontaalasendisse või vastupidi
• WiFi olemasolu
• GPS olemasolu
• Rakendustepood

Kui palju rakendusprogramme nutitelefonidele internetist leida võiks, ei julge mitte oletadagi. Seadmete infrapunajuhtimisprogrammiga saab näiteks teleka kanaleid vahetada või helitugevust sättida – ei mingit muret, kui keegi teleka puldi diivani alla on ajanud.  Tänaseks on kirjutatud iPhone-le üle 100 000 rakenduse ja tempo ei näi raugevat. Hea rakendustepoeta poleks iPhone kindlasti seal, kus ta täna on. Mängud, navigatsioonirakendused, e-raamatud… mida iganes vaja. Praktiliselt kõik on olemas.

Esimese poliitikust ajaveebnikuna soovib Silver Meikar, et ka teised poliitikud hakkaksid kasutama mobiiltelefonidele mõeldud rakendusi. „Iga päev suureneb nutitelefonikasutajate arv ning miks mitte ei võiks poliitikud otse suhelda valijatega ka läbi selle mugavaima kanali“ ütles Meikar. Kopeerides veebilehe http://m.meikar.ee otsetee oma nutitelefoni, on võimalik ühe näpuvajutusega olla kursis kõigi rahvaesindaja Meikari seisukohtadega ning saata talle ka oma arvamus.